• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Mikroettevõtetel võib olla üsna raske oma tooteid jaeketti müüki saada. Võimatu see aga pole.
Mahe­pagariäri Pagar Võtaks juhataja Reet ­Rumi sõnul on väiketootmisel raske suurt mahtu tagada, mistõttu nad kõikidesse suurtesse poekettidesse ei tükigi.
  • Mahe­pagariäri Pagar Võtaks juhataja Reet ­Rumi sõnul on väiketootmisel raske suurt mahtu tagada, mistõttu nad kõikidesse suurtesse poekettidesse ei tükigi.
  • Foto: Raul Mee
Oma teekonnast ja kogemustest jaekettidesse pääsemisel räägivad mahetootmisega tegelevate mikroettevõtete juhid.
Mahe­pagariäri OÜ Pagar Võtaks juhataja Reet ­Rumi sõnul peaks esimese asjana olema toode natuke kiiksu ja nišiga, et jaeketil tekiks soov seda müüa.Seejärel tuleb mõelda, milliseid kauplusi külastab toote sihtgrupp. “Käisime oma töötajatega poed läbi ja vaatasime, millised nende väljapanekud on ja kus võiks ka meie tooted eksponeeritud olla. Paari nädalaga sai pilt selgeks,” rääkis Rum. Ettevõtte jaemüügipartnerid on nüüd lisaks Biomarketile, kellega neil on ühised omanikud ja koostöö juba alguses eelduseks, Selver, Tallinna ja Tartu Kaubamaja ning Talu Toidab müügi­ala Rimis.Toode paistku silma
Esimese kontakti saamiseks tasub ühendust võtta keti ostujuhiga, kellele tutvustada toote eeliseid ja saata näidised. Vahel juhtub selles faasis, et jaekett on tootest huvitatud, aga pakend ei sobi.Taarapõllu talu omanik Edgar Kolts meenutas, et kui alustas oma kõige esimesi jaeketi-läbirääkimisi, oli tal mahl plastpudelites. Tartu Kaubamajast öeldi kohe, et toode on hea, aga niisugune pakend ei lähe mitte. “Pastöriseeritud mahla on tõesti halb plastpudelisse panna. Pudel tõmbab kortsu ja on inetu,” rääkis Kolts. Ka ei kõlvanud toote sildid, mis olid illustreeritud internetist leitud näidispildikesega ja printeril prinditud. Tuli kohanduda: otsiti teistsugune taara ja etikett telliti kunstnikult.
Üksinda üritavale väikeettevõttele on väga suur katsumus näiteks suur laoteenuste tasu, ent mitmekesi on see ületatav raskus. Koos saab teha kokkuleppeid ka hulgimüüjatega, kes jaekette varustavad.“Meil käis kõik kontaktide kaudu. Otsisime väga kaua inimesi, kellega koostööd teha, ja lõpuks leidsime,” rääkis Rõõmus. Tema sõnul tuleks koostööpartneriteks otsida ettevõtteid, kel on piisavalt pealehakkamist ja ambitsiooni jaeketti pääseda ning plaan, kuidas müüki kasvatada. Praegu teeb ettevõte koostööd Loodusvägi OÜga.
Rõõmus julgustas mikro­ettevõtjaid võimalikult palju sama ala inimestega suhtlema. Näiteks võiks laatadel alati julgelt küsida, kas keegi on koostööst huvitatud või teab kedagi, kes oleks. “Ei usu, et inimesed varjaksid neid kontakte või ei tahaks neid levitada. Pigem mida rohkem müüki toimub, seda hajutatumaks kulud muutuvad. See on kõikidele kasulik,” ütles Rõõmus.
Autor: Madli Kullaste, kaasautor

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele